Uudised

Helsingi Keeltegümnaasiumi direktori Sanna Manneri sõnutsi moodustavad uussisserändajad õpilaskonnast koguni 35%. Õpilasi on Aasia ja Aafrika riikidele lisaks ka Euroopa maadest, nt Ungarist, Venemaalt, Eestist jm. Eestlasi õpib keeltegümnaasiumis 10-15.

Soome koolisüsteemi järgi seisab gümnaasium põhikoolist eraldi (vrd Eesti riigigümnaasiumid), mistõttu neil on koolis gümnaasiumi 1., 2. ja 3. klass (soomlaste terminoloogia järgi rühm). 1. klassides (meie mõistes 10. klassides) õpib tänavu 191 noort. Gümnaasiumi võetakse vastu põhikooli keskmise hinde alusel. Keskmine hinne peab Helsingis olema kümnepallisüsteemis minimaalselt seitse palli.

Erinevalt Eestist tegeleb HEV õpilastega – nende hulka kuuluvad ka uussisserändajad – gümnaasiumis eripedagoog, lisaks abistavad õpilasi õpinõustaja ja tervisekuraator. Palgalise õpinõustaja ülesanne on korraldada õppima õppimise kahte kursust ning konsulteerida õpilasi individuaalselt, sest Soomes paneb iga gümnasist oma õppekava ise kokku: kohustuslike õppeainete järjekorrale lisaks otsustab ta ka valikkursuste ja nende läbimise järjekorra üle. Kursuste minimaalne arv on 75 (30+30+15). Tavaliselt läbib soome gümnasist siiski märksa rohkem kursusi, kuna nende ülempiiri pole määratletud. Kursus avaneb, kui sellele registreerinuid on vähemalt 16. Kui (õpetaja soovil) alustab tegevust väiksem valikkursuse rühm, tasustatakse õpetajale 50% tundidest.

Gümnaasiumisse tulnud uussisserändajad on enne üldrühmadega liitumist põhikoolis läbinud tasandusaasta, mis sisaldab soome keele õpet kuus tundi päevas. Ka gümnaasiumis on võimalik tasandusaasta, kuid vanemad seda sageli ei soovi, kuna aasta pikendavat kooliaega. Aineõpetajad valivad uussisserändajatele lihtsustatud õpikuid või koostavad õppematerjalid ise. Sanna Manner tõdeb, et loomulikult tekitab uussisserändajatega aineõpetajale lisatööd, aga see on paraku tegelikkus. Ajad, mil uussisserändajad gümnaasiumiklassides on tavaline nähtus ka Eestis, pole tema arvates enam mägede taga. Suur roll töös uussisserändajatega on rühmajuhendajatel (resp klassijuhatajatel). Kuna paralleelrühmi on palju, täidab iga lennu üks rühmajuhendaja nn vastutava rühmajuhendaja ülesandeid. Ta koordineerib tegevusi ja annab oma lennu rühmajuhendajate tööst aru  kooli juhtkonnale ja tugistruktuurile.

Nende muukeelsete vanematega suhtlemiseks, kes  soome ja inglise keelt ei oska, on Helsingi ja Vantaa linnal koostatud erinevates keeltes teadannete nn tüüptekstid. Kui tõlki vajav kohtumine lapsevanemaga toimub kooli initsiatiivil, korvab kool tõlgi töötasu oma eelarvest.

Tuginõukogu koosolekul osales ka kaks gümnasisti. Kokkusaamise peateemadeks olid sündmused Kuopio ametikoolis (3. oktoobril olid lipud Soomes pooles vardas) ning gümnasistide eelmise õppeaasta eneseanalüüsi tulemused.

Järgnesid tundide külastused. Direktor Sanna Manner ning Helsingi keeltegümnaasiumi ja TÕG koostöö koordinaatorid Liisa Franssila-Ylinen ja Jaan Õispuu täpsustasid 2019/2020. õppeaasta koostöö sisu, mille märksõnadeks on kunst, arhitektuur, muusika ja tants.

Helsingi keeltegümnaasiumi kolm õpetajat ja 15 gümnasisti külastavad Tallinna 14. ja 15. novembril. Projektis osaleda soovivatel TÕG 10.-12. klassi õpilastel palun endast teada anda 11. oktoobrini.

Juuresoleval fotol on Helsingi keeltegümnaasiumi logo – ööbik (soome keeli satakieli, mis otsetõlkes tähendab sadakeel). Gümnaasium on õpetatavate võõrkeelte arvu poolest  Helsingis esikohal.

Jaan Õispuu,

arendusjuht